Рейтинг книг Raul Sulbi
Начиная изучать творчество писателя - уделите внимание произведениям, которые находятся на вершине этого рейтинга. Смело нажимайте на стрелочки - вверх и вниз, если считаете, что какое-то произведение должно находиться выше или ниже в списке. В результате общих усилий, в том числе, на основании ваших оценок мы и получим самый адекватный рейтинг книг Raul Sulbi.
-
1.
Kogumik "Täheaeg" on jõudnud üheteistkümnenda teoseni, mis on erakordselt mahukas (kaks korda nii paks kui tavaliselt) ja selles on esindatud Kultuurkapitali aastapreemia laureaat Rein Raud oma jutuga "Võimsalt voogab Olemise jõgi", Eesti Ulmeühingu ja kirjastuse Fantaasia korraldatud jutuvõistluse võitja Triinu Meres, võistlusel silma paistnud Ülle Lätte, Tea Roosvald ja Marcus Kaas, Stalkeri võitnud kirjanikud Siim Veskimees, Veiko Belials ja Maniakkide Tänav. Kogumikus sisalduvad: * Triinu Merese postapokalüptiline militaarne märul (pea romaani mõõtu pikk lühiromaan) "Kuningate tagasitulek". * Maniakkide Tänava ja J. J. Metsavana pöörane küberpunk-kosmoseooper tulevikusõjast ja vaenlase kosmosejaam-prügimäele vangijäämisest. * Siim Veskimehe progressorlusest rääkiv massiivne madin, mis segab kokku paralleelmaailmad, lohed, mahajäänud feodaalmaailma ja kannab igati kohaselt pealkirja «Kerge on olla jumal». * uus žanri-fantasyjutt Rein Raualt, värsket lühiproosat Veiko Belialsilt, tuntud headuses ruraal-naturalistlik fantaasia Ülle Lättelt ja palju-palju muud. * Raul Sulbi ülevaade tänavu saja-aastaseks saavatest ulmekirjanduse tüvitekstidest (palju õnne sünnipäevaks, professor Challenger, John Carter & Dejah Toris ning Tarzan, lord Greystoke!). ... Далее -
2.
Algupärast Eesti ulmet avaldava Täheaja almanahisarja 13. köites on esindatud kirjastuse Fantaasia ja Eesti Ulmeühingu korraldatud jutuvõistluse paremik. Kogumikku kuuluvad võistlustööd esindavad erinevaid ulmekirjanduse suundumusi, muuhulgas näeb ilmavalgust tõenäoliselt esimene omamaine ökoloogilise ulme valda kuuluv jutt (“Millest sa järeldad, et sinu karjamaal elab sipelgalõvi”), on esindatud heal tasemel intellektuaalne alternatiivajalugu (“Vastuoksa”). On kuldajahõngulist kosmilist eepikat (“See maailm on mulle!”), postapokalüptilist salapära (“Küljeluust ja lihast”) ja eripäraseid fantaasiamaailmu (“Meister ja õpipoiss”, “Aahe oma”). Kokkuvõttes annab jutuvõistluse parimate tööde kogumik hea pildi eesti värskeimast ulmest. Lisaks ilmub kogumikus žürii liikme Triinu Merese tagasivaade toimunud jutuvõistlusele. Kogumiku jutud: "Meister ja õpipoiss", Mann Loper "Millest sa järeldad, et sinu karjamaal elab sipelgalõvi", Heinrich Weinberg "Vastuoksa", Mehis Pihla "Aahe oma", Osvald Soobel "See maailm on mulle", Maniakkide Tänav "Küljeluust ja lihast", Tea Roosvald "Joroski öö", Andrei Samoldin "Must palee", Helen Käit "Varjutaimed", Piret Jaaks "Kuu kättemaks", Helen Käit "Ma ka ujun", Jüri Kallas ... Далее -
3.
Kogumiku tõlkerubriigi avab tänapäeva ulme superstaari Orson Scott Cardi lühiromaan «Kingituste sõda» (2007), mille tegevus toimub «Enderi mängu» ja «Enderi varjuga» samal ajal Lahingukoolis. Lugejal seisab ees taaskohtumine mitme tuttava tegelasega nagu Lahingukooli ülem kolonel Graff, Bean või Ender Wiggin ise. Lisaks Cardi mahukale lühiromaanile leiab uuest Täheajast kümme jutuvõistluse paremikku kuuluvat lugu. Tuntud autoritest on mütoloogilis-religioosse fantaasialooga esindatud Meelis Friedenthal, lisaks veel peamiselt luuletajana tuntud Krafinna ja eelmisel jutuvõistlusel 2. auhinna võitnud Kadri Pettai. Ülejäänud juttude spekter ulatub kosmilistest madinalugudest militaarse fantasy ja keskaegse õuduseni. Raul Sulbi ülevaateartikkel tutvustab seekord nn. kadunud maailmade (lost world, lost race) teemat ulmekirjanduse ajaloos ja selle kirjandusliigi tuntumaid viljelejaid H. Rider Haggardit, Edgar Rice Burroughsit ja A. Merrittit. Artiklit ja alažanrit illustreerima on valitud käesoleva Täheaja numbrisse õudusklassik Henry S. Whiteheadi jutustus «Paani rahvas». ... Далее -
4.
Kogumik sisaldab ulmekirjanduse suurmeistri Robert Silverbergi üheksa hoogsat seikluslugu Maa kaugtulevikust ja võõrastelt eksootilistelt planeetidelt, džunglitest ja veemaailmadest, tulnukaju hämaratest varjusoppidest ja kolkaplaneetide salakaubavedajate karmist maailmast. Robert Silverberg: "Pean kohe alguses üles tunnistama, et te ei leia neist lugudest kuigi palju poeetiliselt kauneid visioone, luulelist proosat või sügavaid sissevaateid tegelaste karaktereisse. Samuti ei ütle need lood midagi inimeseks olemise kohta. Need lood on pärit mu karjääri algusajast ning on suuremas osas otsekohesed seikluslood, mis said kirjutatud osalt lõbu, osalt raha pärast. /…/ Ja siin nad nüüd jällegi on, need kadunud ajastu artefaktid, üheksa varajast lugu, mis on toodud uue sajandi kõhedakstegevalt ereda valguse kätte, sajandi, mis oli nende lugude kirjutamise ajal alles kauge tulevik." ... Далее -
5.
Kogumikus on eesti autoritelt: Miikael Jekimovi verine lugu kosmosepiraatidest, «Tormiga saabub ka veritasu», Mairi Lauriku kaugtuleviku teaduslik fantastika «Surf ajalainetel», Veiko Belialsi ja J. J. Metsavana ühes Strugatskite maailmas toimuv lugu «Neli kohta peale koma», Mann Loperi aurupungilik alternatiivajalugu 1905. aasta revolutsioonist Eestis – «1905», Tamur Kusnetsi lõbusas laadis esimese kontakti lugu «Ootamatu jahisaak», Armin Kõomägi düstoopse tuleviku-Eesti virtuaalreaalsuse jutt «Punamütsike», Jaagup Mahkra stiilipuhas mõõga ja maagia lugu «Umgolla mustad maagid». Täheaja numbri tõlkeosa tutvustab ulmeklassikut C. L. Moore’i (1911–1987). Tema tegelast Loodekaare Smithi peetakse üheks Han Solo tegelaskuju inspireerijaks (lugu «Shambleau»). Joiry Jirel on mõõga ja maagia kirjanduse ilmselt esimene naissoost mõõgakeerutaja (lugu «Jirel ja maagia»). Lugu «Ajavärav» räägib väljaspool aega ja ruumi paiknevast olendist, kes armastab koguda maailmast tema jaoks huvitavaid elusolendeid ja asju, paigutades neid siis oma isiklikku muuseumi. Lisaks leiab numbrist veel Raul Sulbi ülevaateartikli C. L. Moore’i elust ja loomingust. ... Далее -
6.
ÕUKONNAINTRIIGID, REETMISED, MÕRVAD, VANDENÕUD, TAPATALGUD, NÕIDUS – KÕIGEST SELLEST KOOSNESIDKI ROOSIDE SÕJAD! George R. R. Martini maailmakuulsa fantaasiasaaga ja populaarse teleseriaali «Troonide mäng» inspiratsiooniallikaks on ajalooline sündmus – Rooside sõjad Inglismaal 1455–1487, kui kuningatrooni pärast pidasid halastamatut võimuvõitlust elu ja surma peale Yorkide ja Lancasterite suguvõsad. Käesolev raamat annab esmakordselt eesti keeles põhjaliku ülevaate sellest erakordselt dramaatilisest ajastust, täis raevukaid lahinguid verest punaseks imbunud nõmmedel, lumetormis ja vihmas ning läbipaistmatus udus, kus vaenlane läks segamini truu liitlasega ning isa võis sattuda vastamisi pojaga ja vend tappa venna. Sel kaootilisel ja dramaatilisel ajalooperioodil vahetus Inglismaal kuningas vägivaldse riigipöördega viiel korral, neljal korral tuli võimule uus dünastia, suurfeodaalid saabusid parlamendi istungeile relvastatud kaitsesalkade saatel ning Londonis puhkesid vaenutsevate leeride vahel tänavalahingud. Reetmised krooni nimel, alaealiste troonipretendentide mõrvad, turuplatside ja katedraalide rüüstamine relvastatud röövlijõukude poolt, aadlike erasõjad – sellised sündmused vajutasid pitseri ajastule, mille lõpuks oli Inglise kõrgaadel end pea täielikult hävitanud ning võimule tuli uus, Tudorite kuningadünastia. INGLISMAA AJALOO VERISEIM PEATÜKK NÜÜD EESTI KEELES! ... Далее
Комментарии:
